Käisin mõni päev tagasi linnas ringi, pea pulki täis. Mõtlesin, et tõenäoliselt ei naudi eriti keegi olukorda, mil ta tunnetab läbikukkumist. Eks me kõik tahame olla edukad, saavutada oma eesmärgid ning näha ja uskuda enda pidevat paremaks kujunemist. Aga kui sageli on selle hea-olla-tahtmise taga hinnangulised küsimused: kas ma olen edukas või luuser? kas ma olen tark või rumal? kas ma olen võitaja või kaotaja? mida teised minust arvavad? Alailma on meie pead vallutatud meeletutest hinnangute andmistest endale ja teistele.
Siis meenus mulle mõni kuu tagasi loetud raamat. Carol S.Dweck „Mindset – the new psychology of success. How we can learn to fulfill our potential.“
Carol on pikalt uurinud inimeste mõttemustreid ning millist mõju avaldavad need meie käitumisele. Ta ütleb, et igas eluvaldkonnas on meil iseenda kohta kas fikseeritud või kasvule suunatud mõttemuster (fixed or growth mindset). Ta on uurinud hulgaliselt sportlasi, majanduslikult edukaid inimesi, kunstnikke, lauljaid, telestaare ning alati jõudnud ühe järelduseni – nad kõik usuvad sellesse, et nende võimed, teadmised ja oskused ei ole kaasa sündinud, vaid arendatavad. Et ebaõnnestumine (mingi eesmärgi mitte saavutamine) ei ole rumaluse või saamatuse või ande puudumise näitaja. Ebaõnnestumine on üksnes kogemuse, oskuste ja teadmiste puudumine sel hetkel selle ülesande lahendamiseks. Seega on alati põhjust uuesti proovida ja pingutada tagasilöökide ja väljakutsete korral. Isegi kui kõik ei lähe alati eesmärgipäraselt, aitab see edaspidi saavutada kõrgemaid tulemusi. Ja alati, mil jääme oma rumalust iseendale kordama ning hirmsasti kahetsema või põdema, mida teised võiksid arvata, võtame me iseendalt ära võimaluse nautida asjade ärategemise ja end uutes olukordades tundmaõppimise protsessi. :)
Carol S.Dweck räägib põgusalt oma teooriast ja katsetest
http://www.youtube.com/watch?v=r-wD3M59Uiw&feature=related
Väike lõik sellest, kuidas tulemusest enam peaks hindama protsessi
http://www.youtube.com/watch?v=2cB5yUPFLKI&feature=related
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment